Eesti majandus kasvas protsendi võrra

Eelmisel aastal oli SKP jooksevhindades 20,5 miljardit eurot. Kogu aasta vältel iseloomustas Eesti majandust aeglane, kuid stabiilne kasv. Kui I kvartalis kasvas SKP võrreldes 2014. aasta sama ajaga 1,1%, siis IV kvartalis 0,7%. Kokku kasvas Eesti SKP 2015. aastal 1,1%.

Mullu mõjutas majandust enim veonduse ja laonduse lisandväärtuse vähenemine. SKP kasvu kahandasid oluliselt veel ehitus ning töötlev tööstus. Ehitusmahud kohalikul ehitusturul vähenesid ja ehituse lisandväärtus kahanes eelkõige rajatiste ehitamise ning hoonete remondi vähenemise tõttu. Eesti suurima tegevusala, töötleva tööstuse lisandväärtus kahanes peamiselt nõrga välisnõudluse tõttu.

Panuse SKP kasvu andis põllumajanduse, metsanduse ja kalapüügi tegevusala lisandväärtuse suurenemine. Lisaks panustasid SKP kasvu enim kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus ning kaubandus. Kaubanduse kasvu toetas jaekaubanduse stabiilne suurenemine.

Mullu IV kvartalis oli ehituse tegevusalal loodud lisandväärtus reaalarvestuses SKP üks suurimaid pidurdajaid. Lisaks vähendas IV kvartalis SKP-d oluliselt töötleva tööstuse ning veonduse ja laonduse tegevusala lisandväärtuse kahanemine. IV kvartalis kasvas SKP aeglasemini kui hõivatute arv, kuid kiiremini, kui töötatud tundide arv. Seetõttu vähenes eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes tootlikkus hõivatu kohta, kuid tootlikkus tunni kohta kasvas. Tööjõu ühikukulu suurenes 2015. aasta IV kvartalis 5,2%.

Sisemajanduse nõudlus jäi 2015. aasta IV kvartalis võrreldes aasta varasemaga samale tasemele, suurenedes hinnamõjusid arvesse võttes 0,2%. Sisenõudlust mõjutas peamiselt kodumajapidamiste ning valitsemissektori lõpptarbimiskulutuste suurenemine, samas varud vähenesid. Kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutused suurenesid hinnamõjusid arvesse võttes 3,2%. Kapitali kogumahutuse vähenemine pidurdus – 2015. aasta IV kvartali reaalarvestuses oli see 0,4% väiksem kui 2014. aasta samas kvartalis. Investeeringuid mõjutasid positiivselt põhiliselt valitsemissektori investeeringud masinatesse ja seadmetesse.

Eelmise aasta viimases kvartalis kahanes kaupade ja teenuste eksport võrreldes varasema aasta sama kvartaliga hinnamõjusid arvesse võttes 2,0%, kaupade ja teenuste import aga 0,7%. Enim mõjutas väliskaubandust elektroonikaseadmete sisse- ja väljaveo vähenemine. Netoekspordi osatähtsus SKP-s oli 2,9%.